Monthly Archives: aprill 2011

28.04.2011

Üldiselt püüan ma poliitikale mitte mõelda, aga praegu kuulsin AK-s küll midagi geniaalset.

Just küsiti, kuidas suhtub IRL elektrihinna tõusu oma loosungi “Kodukulud alla“ valguses. Ja mida vastas selle peale Parts? IRL on pidanud silmas seda, et tuleb säästlikult tarbida! Ja  ongi kodukulud all!

Ma ei ole küll süvenenud, aga ilmselt tähendab ka lubatud emapalk IRL-i mõistes seda, et emad peaksid elu jooksul kõrvale panema ja siis endale pensioni maksma. IRL omadega kenasti mäel!

23.04.2011

Kuulutan avatuks alasti torutööde nädala!

Lisame umbes äravoolule, mille avastad just dušši alla minnes, hordid pisikesi ülbeid vaaraosipelgaid, vastiku solgihaisu, hunniku ära vedamist ootavaid oksi, lehti ja muud sodi – saamegi kevade kodumaal!

Aga homsel tordil on lõpuks martsipan peal, grill on rasvast puhtaks küüritud, rabarbreid saab varsti peenralt, mitte enam sügavkülmast, põlvili maas olles käib kannikeste lõhn igast umbes kanalisatsioonist üle, õunapuuõiteni pakun mina kaks nädalat – ja saame sama kevade.

Segane post jah? Aga kui kümnest hommikul rajale söösta ja kümnest õhtul on tehtud pool sellest, mis plaanis, siis ongi segane olla.

21.04.2011

Täna enne lõunat aknast ilma vaadates hakkasin mõtlema, et e-posti-suhtluse kiirus on kõvasti ülehinnatud võrreldes otse-kontaktide siirusega, panin arvuti kinni, mehe autosse ja sõitsin Viljandisse. Nats ajasin ikka tööasja kah, oligi otse ja siiralt. Edasi läksin šoppama.

Ega ma selles asjas tugev ei ole, kogemust on ikkagi väga vähe. Aga täna sattusin poest-poodi käies lausa segadusse – et kas meie valitsus on eurode asemel naelad kasutusele võtnud või?

Aga ega ma tühja käega tagasi ei tulnud.

Anttilast sain idee, kuidas söögituppa laua kohale kristalllamp ise teha – no mul on selline kinnisidee. Ainult Ebay-st peab kristallid veel tellima.

Lillepoest sain kolm taimepoega, millest saab edaspidi mitu amplit paljundada.

Säästumarketist sain 5 vana papikasti, kuhu kodused taimed pikeerida.

Ma usun, et minusuguste pärast ei lõpegi masu iial.

19.04.2011

Sellest tuleb nüüd üks kehakaalu üle virisemise post. No ei lange kurat. Või siis igatahes langeb vähem, kui võiks. Isu see eest tõuseb hullult. Mitte, et näljane oleks, aga tahaks mingeid kindlaid asju, pannkooke näiteks. Ma tean, et ühe võiks.  Aga mitte seda ma ei mõtle, ma ei taha ühte, ma tahan nii kümmet umbes. Hakatuseks.

Mõtlesin, et otsin foorumitest oma isudega võitlemiseks tuge. Leidsin sihukese nagu Kaalukadu. Esimese hooga tundus päris huvitav, aga siis hakkasin vaatama, mida inimesed oma personaalteemades kirjutavad – no tule issand appi!

185 senti pikk neiu kaalub hetkel 65 kilo ja tahab 58 peale alla võtta?? Napakas on või?

Teine neiu plaanib süüa päevas 1000 kalorit, seal hulgas 4 keedemuna. Püha püss, ma ütlen!

Valdaval osal pruutidest on soov alla võtta nii 5 kuni 7 kilo. Ja SEE on siis probleem või? Ei, ma ei saa aru. On ikka inimestel pseudoprobleemid. Igatahes sain ma aru, et minusugusel raskekahurväel sinna foorumisse asja ei ole.

Nälgin kurvalt üksi edasi. Ah, ega ma ei nälgi tegelikult midagi, ainult tiba ühekülgseks jääb, linna saab harva ja ka siis jäävad suuremad toidupoed minu marsruudist kõrvale. Meil siin on aga müügil vaid maainimesele passlik tugev toit ja ei muud.

Õnneks on lõpuks tahtmine väljas ringi sügelema hakata, ega sellega alla ei võta, aga vaheldus ikka.

Ennuga saame me kah hästi läbi. Rääkis teine mulle pool tundi oma auto hädadest ja leidis lõpuks, et autol on vist “parim enne“ möödas, kõik vead löövad korraga välja. Edasi tuli teine pool tundi auto päästmisplaani arutelu, et mis tehnilised vead kõik praavitamist vajavad ja mis iluprotseduurid.

Lõpuks ei pidanud mul närv vastu ja käratasin, et minult ei maksa kellegile kaastunnet oodata, mul on endal kah “Parim enne“ vägagi möödas.

“Rebastele…“ oli armsa kaasa ainus ükskõikne kommentaar.

16.04.2011

Milline oivaline vihmane ilm meil on! Ja ma mõtlen seda ilma igasuguse irooniata, mulle tõesti meeldib.

Mõned tubased varakevadised õied seega.

Tegelikult õitses veel Virk Liisu kah, aga sellelt ma rookisin just kõik õied maha. No et pistikud paremini juurduks.

Need ei ole muidu meie kured, need on mingid vargad lihtsalt. Virutasid väheke ehitusmaterjali ja läksid oma teed.

Meil on nüüd uus kurg – aga – üks ainuke kurg. Ma olen hommikust saati mures – no kust mina sellele neiule peika võtan? Või on see üldse mingi vallasema? Ei no kui on siis on, eks me kuidagi kasvatame need pojad ikka üles…

Enn muidugi arvab, et tegemist on hoopis mees-kurega, kes on tõsise ellusuhtumisega ja teeb enne maja valmis kui pruudi majja toob. No Enn on ka ainus, kes usub, et selliseid mehi olemas on. Mitte, et ta ise oma sõnade järgi käiks.

Kes tahab õhtuse tee juurde kevadisi korpe? Nats paiste läksid küll.

Või kui te korpe ei taha, siis äkki kaneelirullikesi?

Samas, kes pole kartuliputru ja viinereid ära söönud, ei saa kumbagi.

Nagu ka need tüübid, kes sõid ära ainult viinerid, ja kartuliputru ei söönud – näiteks Sossu, Urri ja Tommi, ei saa ka.

15.04.2011

Ma tahan teile rääkida, milline suurepärane töö mul on.

Täna pidi kell 15.00 algama Tallinnas koosolek. Ega ma ei tahtnud kübetki Tallinna sõita – alles teisipäeval käisin, aga meie Firmas käib asi nii, et keda kohal ei ole, saab reeglina pügada.

Seega ajasin end pool kümme Kilingi-Nõmmest bussi peale, (2.15 euri)  seejärel tegin pool tunnikest Pärnus aega parajaks ja kobisin edasi Tallinna bussile (7.70 euri). Väheke maad Arest edasi helistas mulle meie Suur Juht ja karjus, et ma kuhugi ei sõidaks, kuna koosolek jääb ära. Isegi Suur juht ei teanud, et miks ära jääb. Seejärel kobisin Pärnu-Jaagupis bussist maha, mökutasin seal tund ja 20 minutit, ning sõitsin Pärnusse tagasi (2.55 euri). Pärnu selgus, et taas on mul tunnike aega järgmise bussini. 14.00 sõitsin Kilingi-Nõmme tagasi (3.20 euri). Rohkem ma täna tööle ei läinud, niigi tundus, et rabatud on mehe moodi.

Aga arvake, kellel on maailma kõige armsam õetütar, ah? MINUL ON!


14.04.2011

Kunagi kaunil noorusajal, kui ma töötasin Strandis toateenijana, oli meil algusaegadel jube palju tööd ja teist sama jubedalt kiire. Tube, mida koristada, oli hulgim, üks grupp tuli, teine läks… Mäletan üht hetke, mil üks toonane kolleeg istus keset numrbitoa põrdandat maas ja lihtsalt hirnus – väsimusest.

Ma poleks iial arvanud, et sama tase on saavutatav ka kontoritöö puhul laua taga. Aga on. Nii hirmsasti ajab kõik naerma! Mingit kanepit pole vaja. Huvitav on see, et aru saaks nagu kõigest aga tundeelu on täielik null. Ainult naerma ajab.

09.04.2011

Mõnusad ajad on praegu! Oi, ma armastan seda soppa ja kõntsa, vihmast tuult. Mida iganes, et ainult lumi lõpuks päriselt kaoks. No ega enam palju pole jäänud, mõned valged meetrid. Pätakas – kes ise kiirelt taas linna edasi sõidab, märkis sügavamõtteliselt, et peaks kohe lume alt vabanenud pinda riisuma hakkama, et siis ei pea kogu õue korraga harima. No mis seal ikka, tänud nõuande eest. Mõtleks veel keegi välja, mis ime läbi sulas keset õue lume alt välja põrandamopp?

Pätakal endal on suured plaanid, tema tahab hakata aeda pidama. Tal on aiaplaan ja puha. Väga ilus plaan muide, isegi mina olen peal. Pätakas ise kah, minu Fiskarsi labidas käes. Päike on kah plaanil peal, paistab valdavalt minu aiast mööda Pätaka peenarde peale. Ma ei saa küll hästi aru, miks tal seal kasvama hakkavad just samad taimed, mis mul juba nagunii kasvavad. Ega ka sellest, kes kogu seda topelt-kupatust kastma hakkab, kui Pätakas suvel jalgsi mööda Poolamaad kõperdab, nagu tal kuuldavasti plaanis on. Aga laps peab saama mis laps tahab – saagu või suureks ja tehku endale oma aed.

Plaan ise on siin: http://www.lammaslendab.blogspot.com/

Minu aia jaoks on igasugu asjad juba tärganud – viltlehed tulid juba ammu üles, mätaspead, malvad, kaksikkannused, lobeeliad, petuuniad, lõvilõuad, astrid.. no ja ühiskonna survel paar tomatit kah. Mõned uued asjad külvan täna veel. Samas loen inimeste blogisid – kuidas kõigil juba taimekesed pikeeritud ja üldse suured? No ei tea, mulle tundub aknast vaadates, et neil veel kasvamise aega küll. Eks näis.

Ja kohe-kohe tulevad kauged sugulased meie sopa sisse solberdama. Elu on ilus!

06.04.2011

Küll tahaks teada, kes see sinder istub minu interneti peal? No pole ollagi teist. Ei saa aru kah, kas asi on arvutis või Kõus.

Aga muidu oleks mul ettepanek ülikoolile, mis arste koolitab. Ühe praktika jagu võiks neil lasta kodus istuda, aga nende teleka ette võiks kleepida terveks praktika ajaks õlavigastuse tõttu pidevalt valutava ja tegevusetu mehe. Arstiks saavad ainult need, kes on praktika teinud läbi täiesti kainena.

Ma olen kindel, et selline praktika hoiaks pikas perspektiivis kõvasti haigekassa raha kokku. Sest milline arst peale sellist kogemust suhtuks patsienti umbes nii:

faas 1 – ärme teeme midagi, ehk saab ise terveks.

faas 2 – teeme pealiskaudse uuringu, mille kohta tõdeme, et see ei anna probleemist mingit ülevaadet

faas 3 –  teeme igaks juhuks ette asjatu ravi ja vaatame, mis edasi saab.

faas 3 (kuu aega hiljem) – teeme MRI ja vaatame järgi, miks patsient ikka ja jälle tagasi ronib?

faas 4 – oi seda üllatust küll!!!!!!!!!!! Rotatsiooni manseti rebend! Opereerime! (no ja siis paraneme nii kuu või paar veel.)

Kui inimene räägib, et ta ei saa kätt tõsta, kuna neid lihaseid nagu poleks, mis seda tööd peaks tegema, siis kaaluks mina järgmisi võimalusi:

a) lihased on sisse vehitud (ei ole tõenäoline, sest auku ei ole näha.)

b) lihased on keskelt katki ( mis on võimalik, aga peaks ka pealiskaudse uuringu pildi pealt näha olema)

c) Lihaste otsad on kondi küljest lahti tulnud ja tuleks seega tagasi kinni kruvida.

Mida arst mõtleb, oleks päris huvitav teada. Nagu muide ka seda, kes mulle kui patsiendi omanikule tekitatud kahju hüvitab?

04.04.2011

Mõelda, et ma olen siin juba terve aasta targutanud! Uskumatu järjepidevus.

Samas on päris lahe vaadata, et eelmisel aastal samal ajal tegi esimene kurepaar meie pesal vahemaandumise ja lumi oli just sulanud. Hetkel on lumepiir majaseinast paari meetri kaugusel ja lumikellukesed parimas õitsemise hoos.

Aga tähistagem seda aastat blogimist pigem uue targutusega – sedakorda on mulle usklikud ette jäänud. Sest mina ei saa enam aru, mis värk meil selle usuga ülepea on.

Eelmisel nädalal teatas üks proua mulle, et tema on teoloog. Küsisin, kas ta on kritslane – ega mul raske pole kaasvestleja tunnetega arvestada ja issanda nime mitte asjata suhu võtta – proua vastas midagi ebamäärast. Jäi sihuke mulje, et natuke nagu on ja natuke ei ole ka. NB! Ma ei arva, et teoloog peab tingimata kristlane olema! Või üldse usklik. Mis mõttes ta usuteadlane on – sellest ei saanud ma lõpuni aru. Amet on tal teine, haridus justkui ka? No vahest tegeleb teemaga kodus õhtuti.

Järgmine proua rääkis päevake hiljem, kuidas tema tundis mingil hetkel vastupandamatut soovi meie ära pätsatud ratturite hüvanguks jumala poole pöörduda, olla siis pöördunud ka. Tema kristluse kohta ma ei tea, aga muu käitumise järgi ei julgeks küll arvata. Ligimese armastus oli küll puhas null, omal nahal sain tunda. Samas olla proua muidugi mingil eluetapil Camino de Santiago radadel kapanud.

Ega see ei ole ka muidugi mingi näitaja, seal kõpsis ringi ka üks mu endine töökaaslane, muidu väga kena ja armas inimene, aga mida usub, pole teada. Kohati ajab kristliku kiriku asju, kohati kiidab maausku, vastukarva pole talle vist ka idamaised usundid. Mismoodi see kõik kokku käib – vot mina ei saa aru.

Siis on mul veel au tunda paari inglitesse uskujat, muud nende tegevusest ei tea, aga aeg-ajalt potsab nende poolt postkasti imelikult kokkupandud magus-läägeid fotosarju ibarate tekstidega, mis kõik suurt elutarkust peaksid edasi andma. Mul inglite vastu pole midagi, ainult sellest ma ei saa aru, miks neile uskujatele näiteks vana hea Jahve ei kõlba?

Lisame veel muid seletamatuid energiaid saavad ja jagavad inimesed. No milleks kõik see jura?

Seega müts maha ausate ja selgete kristlaste eest, kes kõigist jumalatest ühe ja ainsa on suutnud välja valida.

Kurat, määratlege end ometi, seltsimehed usklikud!