Monthly Archives: september 2012

25.09.12

Kui ma mõni aeg tagasi kurtsin, et elu on hirmus ilus, siis nüüd on küll närvid läbi nagu politseikoeral. Tegelikult elul kui sellisel ei ole ikka veel viga midagi, sest töö ei ole ometi kogu elu, onju.

Niisiis õeke, kas teil tõesti midagi koristada ei ole? Ma võin lennukeid läikima hõõruda näiteks. Üsna ükskõik mida. Või veel parem, ma võin neil lennukitel reisisaatjaks hakata? Ma olen nii väikese palgaga harjunud, et üks suur riik ei paneks mind üldse tähele ka!

Muidu mul ei jää muud üle kui lapsega koos moslemite juurde kolida ja vaata, kui kurb see oleks… (laps, sina ostad piletid).

Nojah,  see on mu tänane õnnenägu.

17.09.12

Ma olen viimasel ajal endaga nii ametis olnud, et üldistest uudistest ei tea midagi.

Nii näiteks märkasin ma mitu päeva jutti telekas hertsoginna Kata nägu enne kui pihta sain, et juhtunud on midagi nii koletut nagu tema rinnapartii avalikustamine. Sest kui inimene, kelle puhul küünelaki värv ja juuksekarvade arv leiab arutust igal päeval paralleelselt mitmes foorumis, vehkleb mingil rõdul pool-alasti ringi ja keski koll sellest pilti teeb, siis eks see oli ootamatu asi küll ja hirmus ka. Ei, ärge nüüd arvake, ma olen ikka selle poolt küll, et inimestel võiks väheke privaatsust olla. Aga kui elu on korduvalt õpetanud, et tegelikult istub ikkagi iga puu otsas ahv kaameraga, siis milleks  järjekindlalt palja rinnaga seinte vahelt välja ronida? Muidugi siin võib nüüd jälle vanusest tulenevate iseärasustega tegemist olla,  aga üldiselt suudan ma elu täiesti ette kujutada üldse topless päevitamata. Võib küll olla, et nooremad inimesed ei suuda.

Täna kuulsin uudistest, et arstidel on jälle mingi probleem. Mis see küll olla võiks, palk jälle väike või?

Kuigi hiinlaste ja jaapanlaste sõdimine on minu meelest ausalt öelda huvitavam. Mõelda, kui need kaks riiki peaks tõepoolest sõdima hakkama, ah?

Tuleks vist hakata oma ninast kaugemale vaatama, mine tea, millest huvitavast ma muidu jälle kuulnud ei ole.

Kuigi on mulgi hetki,mil ma püüan maailma asjadest aru saada. Kas keegi selgitaks mulle, mis mõttes on tuulest saadav energia taastuv ja roheline, aga hüdroenergia ei ole?

16.09.12

Ma tahan kurta.

Kuni ma kaalusin kenasti üle 100 kilo, olid mul maohaavad ja kõrvetised, viimasel aastal lisandus migreen ka, aga ma ei usu, et viimasel kaaluga väga pistmist oleks. See-eest ei teadnud ma midagi viirustest, kümne aasta jooksul sain ma endale külge vaid ühe viirusliku kopsupõletiku ja ka see sai minu puhul mööda kahe päevaga. Külmetusi ilmselt paari-kolme aasta peale üks võis olla, aga väga ei mäleta.

Nüüd olen ma siis normaalkaalus ja üks kuradi haigus ajab teist taga. Kuu aega tagasi läks nohu hulluks, sellele järgnes loomuliku osana silmapõletik – nohu on ikka varem ka olnud, silmapõletikku ei iial. Lisaks ajab üks külmetus teist taga, ma olen kolmapäevast saati aevastanud, köhinud ja pead valutanud, lõppu ei paista. No see ei ole normaalne! Eelmisest korrast ei ole veel kuud möödas.

Kui vaadata, mida ma söön, siis ma peaksin üksi vitamiinidest helendama! Mind üldse ei üllata, kui ma järgmiseks juba viirusi ka külge korjama hakkan.

Ausalt, sellest ajast, kui ma oma toitumist tervislikumaks muutma hakkasin, olen ma igasugu haigustele kümme korda vastuvõtlikum kui enne.

13.09.12

Peamine põhjus, miks me iial asjalikuks inimeseks ei saa, on see, et me oleme Ennuga mõlemad ühesugused. No näiteks – kui Enn küsib, kas ma tahaks temaga Soome Habitare messile minna, siis ei ütle mina iial umbes nii: ei kallis, see võtab aega ja raha, teeme selle asemel midagi kasulikumat…

Ei, ma olen alati nõus kaasa minema. Meile mõlemale meeldib igasugu disaini-värk.

Kuna Habitare toimub Helsingis, siis me ei hakanud autot Soome vedama vaid läksime Pro-Expoga. Täitsa mugav oli, buss laeval vastas ja buss tõi laeva peale ära ka.

Aga disaini osas saime tegelikult natuke lüpsta, nimelt seda oli messil vähevõitu. Kuna ma endistel aegadel olen töö tõttu päris palju mööda ehituse ja sisustusega seotud messe käinud, siis sama tasemega üritusi olen ma tegelikult varem Tallinnas ka näinud – no vähemasti minu jaoks.

Eesti boksis olid kenasti esindatud Järv ja Luisk – no nagu ikka, ja see oli veel üks huvitavamaid bokse.

Nii et panen natsa pilte lihtsalt:

 

Tegelikult jäime oma käiguga ikka rahule, sest meil olid mõned kindlad asjad, mis meid huvitasid ja selles mõttes läks käik asja ette. Enn sai isegi natuke tööasja ajada.

Aga Soomega on meil soojad suhted – me kaotasime Soomele juba teise lapse. Jajah, mu inetu Julia läks ka Soome ehitama…

No mitte päris, ta läks oma hea sõbranna tuttavate perre natukeseks ajaks elama, sest tema meelest on see keele õppimiseks natuke parem viis kui kursused. Ma ausalt loodan, et ta seal ikka kenasti tööd teeb keeleõppe ja toidu eest.

06.09.12

Täna tegelesin terve hommiku ühiskonna turvalisuse tagamisega ja ma ei ütle seda niisama suusoojaks. Tegelikult ka on praegu mõned rasked ja keerulised asjad käsil. Enne lõunat asendus meilidele mitte vastamise päev telefonidele mitte vastamise päevaga ja ma mõtlesin, et kui muud teha ei saa, käin siis tankimas ära.

No vot ega mina sageli autosid ei tangi, mitte et ma kütuse eest üldse ei maksaks, aga  paaki valamas käib meil seda rohkem ikka Enn. Nii juhtus, et maksin ära ja kui autoni jõudsin, selgus, et see sindrima voolik on liiga lühike. Ma ei tea, mis reziimil need agregaadid tanklas on, aga mina olin puhtalt automaadi peal, mõte tegeles märksa olulisemate asjadega (lapsed, emad, vangla).

Panin siis püstoli tagasi, et autot edasi ajada, sest kui voolik ei ulata agregaadist autoni, siis tuleks ju üht neist kahest teisele lähemale liigutada. Kuna agregaadil oli teisel pool veel üks auto küljes, siis tundus enda auto liigutamine  nagu lihtsam. Panin püstoli tagasi, liigutasin siis autot – peale seda kütust enam püstolist ei tulnud.

Nüüd tuli müüja juurest lõbusalt irvitades üks mees, kes arvas, et ma pean tagasi minema. Selgus, et seda püstolit ei tohi tagasi panna, kui ta kord kätte on võetud. Edasi annuleeriti makseid ja tehti uusi, no see kõik selleks.

Aga kui ma auto juurde tagasi jõudsin, irvitas seal juba mitu meest. Tankisin oma käru ära ja sõitsin minema, nüüd hiljem kodus hakkasid nagu mingid mälupildid kerima – justkui oleks kunagi näinud, et see voolik tuleb sealt agregaadist välja, kui tõmmata. Küsisin Ennu käest – ja nii ongi! Ei pea autot liigitama, suurem osa voolikust on agregaadis peidus.

Aga nüüd räägime meestest. Mitu naist irvitaks, kui üks mees topiks nende nähes näiteks lapsele pükse pähe? Mina ei tea ühtegi, eranditult kõik minu tuttavad naised läheksid appi.

Mida me sellest järeldame? Seda, et meeste toimetulematus naiste valdkondadesse kuuluvate asjadega on mõistetav ja eeldab abistamist. Aga see, et üks naine ei saa hakkama auto tankimisega, mis minu vanaaegse liigituse järgi on autodega tükkis rohkem meeste pärusmaa, vot see on nii erakordne, et väärib naermist!

No pole midagi poisid, see ei pruukinud viimane kord olla, mil ma ise tankida otsustan, me veel vaatame, kes viimasena irvitab.

04.09.2012

Täna tulid mulle meilile Salzburgi, Viini ja Müncheni igasugu jõulupakkumised, peamiselt klassikalise muusikaga seonduvad. Eh, selline igatsus tuli peale! Pane või kohe saba torus ajama.

Aga ei, sel aastal ei tule välja.

Selle asemel tuleb homme taas Tallinnas olla, vaatasin, et kui ma Pärnust 7.30 bussile kobin, siis jõuan õigeks ajaks küll. See-eest meie autojuht,  kes peab mind hakatuseks kodust Pärnusse toimetama, sest mu enda auto teeb Tartus teatrit, kukkus ähkima nagu sassis tolmuimeja, et nii naiivset inimest ei olevat tema enne näinud!

Tallinn ei olevat mingi kolgas, seal on ummikud ja igasugu muud asjad, nii et igal juhul saabub tema homme hommikul kell 6 ja topib mind Pärnust bussi hiljemalt kell 7. Nii et kõik juhised selle kohta, kuidas kell 11 uinuda ja kell 5.30 üles saada, on teretulnud. Ja oi kurat, kui bussi teele ühtegi ummikut ei jää ja ma magamata öö selja taga pool tundi varem kohal olen.

Ja teretulnud on ka inf sihukese ürituse nagu Võhma Juurikas kohta, sest sõita oleks mul sinna ikkagi  edasi-tagasi 160 kilti ja ma kuna ma sest asjast esimest aastat kuulen, siis ei saa kuidagi otsa peale, kas sõit tasuks ette võtmist või siiski mitte. Huvitaks mind peamiselt vist liiliad ja vahest ka natuke püsikuid.. kribulille tahaks näiteks, lõvikõrva ka, aga see vist on liiga kõva soov mis tahes ürituse kohta.

03.09.12

Kuna ma ei saa aru, miks mingid kommentaarid nähtavad hetkel ei ole, siis ütlen siin – tänud Trulla, kommentaaridesse jäetud viite eest! Kena lugeda, et keegi mu hullu last kiidab. 🙂