Monthly Archives: jaanuar 2013

20.01.13

Eh, ma tänan teid kõiki, kes te siin ikka käite!  Nii kena teist!

Paistab, et reedene koerte juures külmetamine ja üldse terve päev külmetamine natuke isegi aitas mu talvise masenduse vastu, igatahes tekkis mul huvi selle vastu, mis põrguvärk see mul siis viimasel ajal viga ikkagi on – no et kogu aeg on kärss kärnas ja muidu kurb, väsinud ja haiglane olla. Tänaseks olen ma jõudnud selleni, et eks ma oma toitumisega olen väheke puusse küll pannud, valke pole menüüs ollagi jne; jne; jne. Kuigi mu arukese kainem pool ütleb, et see toiduvärk on ikka ületähtsustatud. Sest sõjavangid, kes Siberi laagrites kannatasid nälja tõttu kanapimeduse käes, leidsid endas ometigi energiat läbi metsade ja kõrbe Indiasse putkata, onju, mina, kel ometi valdavalt on kõht täis, ei suuda end sundida kuus kilomeetrit töölt jala koju tulema. Kus see loogika siin on?

Aga muidu said meil just pühad läbi, eile pakkisime viimased vidinad kastidesse ära. Sel aastal olid meil täiega mõnusad jõulud. Ma isegi juba eile mõtlesin, et meie pere Grinch (ehk siis Helmut, kes jõule vihkab – ma usun, see tuleb sellest, et tal ei ole ema olnud) on lõpuks jõule ja nääre armastama hakanud, sest ta keeldus mu tulukestega jõuluvanikut maha võtmast. Aga no siiski mitte – tema arust lihtsalt olla märksa hõlpsam öösiti peldikus käia, kui mingi valgus ikka toas on. Ja nii jäigi, vaniku sain kätte, tulukesi mitte. Nii et meil on nüüd ka see totakas elamine, kus jõuludekoratsioonid jaanide ajal kenasti väljas on.

Laps on Palestiina asemel nüüdseks Berliinis ja vaat kus inimesed on ikka veidrad – läks laps Palestiina, oli kogu perel hirmus mure ja laps pidi endast iga päev märku andma. Nüüd läks ta meie arust turvalisele Saksamaale ja mulle isiklikult meenus nii umbes kolmandal päeval huvi tunda, kas ta ikka kohale jõudis ja üldse elu ja tervise juures on. Seda ka siis, kui mamma hakkas paanikat tekitama, et noori inimesi kaob igal pool ja pidevalt, seega tema tahab teada, kus ja mis tema kullakesega on…

Tegelikult on vist mureks põhjust küll, sest kui laps Palestiinas nägi niimoodi välja:

430864_474915965884595_2084900176_n

näeb  Saksamaal  meil välja niimoodi:

734180_490005791042279_1631356446_n

Kuulge, mis te käite siin? Ma ju ei postita ju juba mõnda aega…

Sest mul on üsna vähe öelda, elu on kuidagi masendavaks kätte läinud. Tegelikult on mul enamuses see faas:  (väljendusrikkal pobinal): ma vihkan kõike, aga kõige rohkem vihkan ma talveriideid, jäätunud autoaknaid, puude tassimist, kinni külmunud väravaid ja asjaolu, et isegi mul, kes ma muidu eriti külmakartlik ei ole, on kogu aeg külm. (copi-paste mu lemmikust Toidutegu blogist). Ainus erinevus minu puhul on see, et mul on reeglina pidevalt külm.

Ma olen siin ajaviiteks tüli norinud, lahutanud ja leppinud, kõik on talvisest masendusest. Ma istun tööl ja mõtlen, mille eest ma küll nii palju palka saan, sest ma olen kõik see mõttetum inimene palgal pidada.

Siis ma veel mõtlen, kas oleks mõtekas üritada 5000 ui-d D vitamiini päevas hinge alla läkitada või oleks see siiski mingil teadmata põhjusel loll tegu.

Aga on ikka jama küll, kui igast aastast meie lühikeses elus läheb paar kuud mingi lollaka talve tõttu kaduma, sest külm ja pimedus võtab eluisu ära?

Seega hinnakem mu pingutust sest tardumusest välja murda, kui ma homme kelgukoertega sõitma lähen. Kuigi mul on juba ette koertest kahju.