Monthly Archives: märts 2013

31.03.2013

Üldiselt suhtun ma sügava põlgusega inimestesse, kes vabade päevadel tööl istuvad.

Minu meelest viitab see

a) seesmisele ebakindlusele – no näete, kui pühendunud ma olen, isegi nädalavahetused passin tööl,

b) suutmatusele oma tööd organiseerida – tulebki nädalavahetusel tööl passida, sest töönädal ise kulus niisama pläägutamisele, peamiselt hädaldamisele, et aega ei ole ja midagi ei jõua,

c) sellele, et inimesel puudub täiesti eraelu. Mitte paarisuhe, aga huvid ja tasakaal kindlasti. No kui inimese ainus väljund on töö… on ju kurb?

Võib ju öelda, et töö ja hobi on  kellegile sama. Ja mis siis? 7 päeva ainult hobiga tegelemist nädalas on ikkagi liig.

 

Ja mida ma siis täna tegin? Käisin tööl.

Sest ma olin juba kaks kuud edasi lükanud infoturbe eksami tegemist, algul lootes, et ehk mõtlevad ülemused ringi ja polegi vaja teha, vähe aja pärast lootes, et ehk teeb see eksam end kuidagi ise ära. Kumbagi muidugi ei juhtunud. Ja nagu sellistel juhtudel ikka, kui mõnd suhtelistelt lihtsat asja üha edasi lükata, muutub see aja jooksul jubedaks ja hirmutavaks probleemiks.

Nii ma siis otsustasin täna peale tõusmist, et targem on selle jamaga ühele poole saada. Ma ei saa küll väita, et mul tööpäeval selleks üldse aega poleks olnud, aga sellist aega, kus 3-4 tundi segamatult teemasse süveneda ja seejärel pool tundi veelgi segamatumalt eksamit teha – vot seda aega ei ole tõepoolest. Sest pidevalt tulevad mingid kiired asjad vahele ja mul keskendumisega on nagunii keeruline.

No ja nüüd on ta siis tehtud! Ühe vea tegin ikka ka. Kas keegi saab aru, mille poolest ZrwR248 ei ole hea parool? Kuna minul on seoste loomisega asi nõrk, siis minu meelest on igati turvaline, no kes see loll sihukese tähtede ja numbrite ühenduse ära arvab? Aga eksamineerija arvates on nõrk parool, ma tõesti ei tea miks. (Kusjuures tema toodud paroolinäited arvasin ma muide kõik ära. Urrrr.) Aga no las ta olla, vajalikud protsendid sain kätte ja eksami arvestatud, nii et minu lahti laskmiseks on jälle uut põhjust vaja.

Nüüd tuleb hoolega ette vaadata, et sihuke vabal päeval tööl käimine harjumuseks ei saa.

Aga köögis on mul eraelu igal juhul olemas, kui ka muidu eriti ei ole . Pühade puhul kooki:

Retsept Nami-Namist, “ahvileib”. Ma 200 gr vedelikust asendasin kohupiimaga, täitsa kena kook sai. No nii pašhale mõeldes, mida ma elus pole maitsnud ega ilmselt kunagi ei maitse ka.

023

 

Maslenitsa järelmõjudena tegin kartuli asemel pärmitaina pannkooke singiga.

30 gr pärmi
2 klaasi jahu
1, 5 klaasi sooja piima
1  muna
nii umbes 200 gr sinki hakituna.
Taina tegin umbes nagi tavalise pärmitaina eelkregituse, seejärel segasin singitükid hulka, ja täitsa pühade moodi koogid said. Noaotsaga kuumadele kookidele võid ka ja mõnusad! Hapukoor teeb iga asja paremaks.

013

16.03.2013

Ma vist hakkangi laupäeviti fotosid laduma siia, nädal on möödas, aga päike ikka paistab. Nii et mis siis teha.

004

 

Sel fotol ei ole päiksega pistmist midagi. Siin on näha meie jalanõude kapp ja natuke elutoa kappi ka. Peale pikka otsimist ja põdemist leidsin ma sobivad kapid meie oma garaazist. Mingil ajal me ostsime ühe vana Viisnurga sektsiooni, vist oli 200 rubla eest, ma ei mäletagi, mis idee mul siis temaga oli. Aga jäi seisma ja Helmut ladus ta garaazis oma manti täis. Nii oligi nüüd sektsioon alles ja kui ma olin mõned korrad poes saadavat mööblit uurinud, otsustasin, et ei ole veel teada, millistel kappidel kõvem kvaliteet on. Kuna Helmut oli parajasti endale minu teadmata kõlarid tellinud ja hiilise seetõttu mööda nurgataguseid nagu tuppa … kass, siis oli ka sobiv hetk talle vanad kapid kätte näidata, erilisi vastuväiteid kokkuhoiu teemadel ei olnud. Tänaseks on need kapid tegelikult juba sammu edasi teinud, seisavad tulevastel kohtadel, jalad all ja katteplaadid peal, aga õige pilt tuleb siis, kui neil juba ka sahtlid sees ja uksed ees on.

008

 

Kui ma mõni post tagasi ütlesin, et tahaks näha tärkavaid priimulaid, siis siin nad on! Jube märjad küll, ma kastsin neid enne järgmise mullakihi peale panemist. Priimulatega tuleb nii teha, mullata.

009

 

No kas ta pole lihtsalt imeline?

011

 

Selle lille sai Pätakas endale tsikli ostu puhul. Sest tema arvates lõppes see tehing, mis meil seni oli – Palestiina VÕI tsikkel  aastavahetusega ära. Üldiselt mulle hakkab tunduma, et siin peres teevad üldse kõik, mida ise tahavad, mitte seda mida mina tahan.  Kas pole mitte rumalad?

017

 

Umbes 2 aastat tagasi tegi Maarja Simovart – ehk siis oma ala ekspert – Pätakale vildisussid. Aga Pätaka jalad on umbes sellised, nagu normaalsel inimesel paistes olekus, seega olid need sussid talle madalad ega läinud jalga. Ma olen otsustanud need maha ärida. Ausa inimesena püüdsin ma siis nüüd Pätakale uusi asemele teha. Nojah, nagu näha, siis eriti ei tulnud jälle välja. Kortsu läksid natuke, karvaseks jäid jube palju. Paksust jagub, aga probleem on selles, et kohati. Kohati nagu nii väga ei jagu. Aga mis seal vahet, mis mingil tsiklimannil jalas on???

 

11.03.2013

Elu on ikka keeruline asi küll. Ma arvan, et mul on jälle keskeakriis. Ma nimelt tahaks jälle õppima minna. Ja vot nüüd on küsimus, et mida? Sest niisama ma ei taha, ma tahan ikkagi lõpuks ka teist tööd, onju.

Valikus on hetkel floristika – kool on kaugel, sessid on nädala sees, seega palka ma selle aja eest ei saa ja nii on kõik kokku kallis. Muidu ma lillepoodi tahaks tööle küll minna.

Teine võimalus on toitumisnõustaja – õpe on kenasti nädalavahetusel, kuigi tasuline, ei peaks töölt vabu päevi võtma, ja seega läheks kokku sama kalliks. Maailm on täis pakse inimesi ja muidu haigeid inimesi ka, nii et teenusel peaks nagu turgu olema. Teema on mulle hingelähedane ka… aga. Kas ma ikka tahan rääkida inimestele mida nad peaksid sööma kui nad 90 prossa tõenäosusega söövad nagunii seda mida alati? Kui nüüd aus olla, siis nõustamine ju ongi see, millest mul on sügavalt siiber, mis seal vahet on, mis küsimustes?

Siis on veel Haapsalu kolledzi käsitöö ja disaini eriala. Aga kui ma olen nii tumba, et ei suuda nende lehelt üles leida, kuidas õpe toimub ja palju maksab, siis vaevalt minust ka asja saaks, onju. Ja mis asja selle kästitööga üldse saada saab?? Või disainiga.

Üsna sama lugu on Kultuuriakadeemiaga ka. Õppida ju võib, aga see käsitöö värk ei toida ju!

Nii et mida ma teen siis nüüd, ah?

Õige, sadulsepa teema on ka veel kaalumisel, mul diivan tahab remonti. No mida praktilist veel võiks õppida?

09.03.13

Puhta niisama, lihtsalt ühe päeva pildid. Päike ikkagi paistab ja puha..

Kohv hommikuks. Ma tahtsin kuhjaga tassi pildistada, aga kuhi ei paista eriti välja.KOHV HOMMIKUKS. (Tassil oli tõsiselt kuhi peal, pildil nii hästi ei paista.)

006JÕULUJÄÄNUSED. (Keegi ei korista verandat.)

013JÄÄLOOM- (Sihukesi loomi on praegu väljas palju, igal pool.)

014NIISAMA VAADE (Sihukesi vaateid on praegu ka väljas palju.)

015NÕGES. (Teistel inimestel on blogides lumikellukeste pildid. No ma ei tea, mul on siin lumi põlvini. Nõges on mu ainuke kevadelill)

016LOOMSED NÄHTUSED.

017TOMATITITED. (Taimelampi on ikka vaja.)

019JÄLLE NIISAMA VAADE. (No ma räägin, lumi on põlvini)

020VAADE RIKKA NAABRI MAJALE. (Väga kenad inimesed on.)

021VAADE MINU MAJALE. (No hästi, tegelikult on see ikka saun, aga kommunist mu hinges elab sellegipoolest igavesti.)

022AJAVAD JUTTU. (Ma olen tegelikult ka kindel, et ajavad juttu. Ma ükspäev täitsa seisin ja kuulasin, aga kuulda muidugi ei olnud midagi. Peab kuidagi salaja ligi hiilima ja siis kuulama.)

035OH, KEEGIGI ÕITSEB SIIN MAJAS.

037PELARGOONITITED

038JA VEEL ÜHED TITED.

Mu kaameraga on mingi jama. Väljas enam-vähem pildistab, aga toas on näitab seda märki, et kaamera ei ole paigal ja teeb uduseid pilte. Isegi siis, kui ta on paigal.

03.03.2013

Hommikul, kui ma ärkasin, vaatasin aknast, kuidas taevast lund nirises. Tegelikult ka, helbed voolasid ühtses joas maa poole. Vähe aja pärast jäi sadu järgi. Kuna Helmut on meil ka tervena lumelabidaid näinud keskmiselt kahel korral – kui ta nad ostis ja kui ta aasta hiljem meile Pätakaga kõigi naabrite audio-visuaalseks meelelahutuseks tee peal loengut pidas, kui kohutavalt valesti olime me kõik need sajad meetrid teed lumest puhtaks rookinud, mõtlesin, et mis siin ikka oodata. Läksin välja ja rookisin kõik lume ilusti ära.

Nojah, selge, mis meil siin praegu akna taga on. Tihe lumesau, tuisutuuleke ja lund lükkav traktor ka veel. No ma loodan, et ehk lükkab see traktor siis nüüd minu tee vähe laiemaks vähemalt.

Huvitav, kuidas ikkagi elada nii, et surres ei oleks piinavalt kahju kasutult elatud tundide pärast?

Puhtalt mu enda jaoks: eile läksid mulda petuuniad, moonid, salviad, priimulad (no ma tahan seda imet näha, kui neist peaks asja saama), tageetesed ja tõrvalilled.

01.03.2013

Ja jälle on meil pool maja laipu täis. Selles mõttes pool maja, et ennast ma esialgu veel laibaks ei loe, aga Helmut on nii haige, et kõnetamata on teda raske elusaks pidada. No see viirus, mis mööda meie maad ringi kütab…

Ja kuidas mul paremini läheb? Ravimi valikus on asi, ma arvan. Kui Helmut hakkas tundma, et haigus tuleb, nõudis ta mett. Ja veelkord mett.

Mina mingisse meesse ei usu, hea on, maitseb, aga et mingi haigus läheks kiirem üle, seda ma ei usu.

Poodi mee järgi minnes hakkasin aga ise köhima, mis viitas selgelt viiruse tulekule. Kuna ma ei usu mingeid Goldrexe ja Theraflusid ka, siis otsustasin enda ravi osas pudeli konjaki kasuks. Lihtne arvestus tegelikult, kui ka ei aita, siis vaevalt, et terve pudel ravile ära kulub ja seega on ostust rõõmu edaspidi ka. Mida tarka sa mingi gripirohuga teed?

No ja kummutasin siis eile õhtul ühe vägeva konjaki vägeva teega sisse ja kolisin teki alla magama. Täna hommikul käisin esimese asjana taas poes ära, no haiguseks valmistudes, et ega ma ei hakka siin kaks päeva haige olles mingit jama sööma, ostsin igasugu head ja paremat manti kokku ja tulin koju haigust ootama.

Mida pole, on haigus. No ei saa öelda, et ma nüüd täiega terve oleks, hääl on ära ja üksikuid köhatusi esineb ka, aga see on ka kõik. Pikali ei kisu, halb olla ei ole. Vot nii! 

Aga lapse olen ma ikka laheda kasvatanud – helistasin talle eile ja rääkisin, et me siin hakkame kõik haigeks jääma, lootes kuulda, kui kahju lapsel on, et ta meid põetada ei saa… Ja mis ma kuulsin? :“Jumal olgu tänatud, et ma enne kodust minema sain, kui te oma viirustega vehkima hakkasite!“

Hästi, vabandus on see, et laps on nüüdseks Islandil, eks see oleks ta sõidu ära rikkunud. Laps, tee palju pilte!