Monthly Archives: aprill 2013

27.04.2013 Pohmell

Ma olen siin täna päev otsa kaitsnud keskeakriisis naiste õigusi ametlikule pohmellipäevale. Asi sai alguse tegelikult sellest, et neljapäeva õhtul pani laps mind autosse, kuigi ma esialgu ei tahtnud üldse minna, ja andis teada, et nüüd tuleb puhkeõhtu. Sest mul on juba paar kuud stress, depressioon ja masendus. Rasked ajad on olnud. No vot lapsel sai pidevalt vinduvast emast kõrini ja ta otsustas asja käsile võtta.

Laps viis mind puhta välismaale, ehk siis Lätti, Ainazisse.

Foto0329

 

Mere ääres oli jube külm, aga hirmus ilus ka. Sama hiljem Treimani rannas. Ausalt, üle mitme kuu tuli natukeseks isegi meelde, mis tunne on inimene olla.

Aga peale ranna käisime veel poes ka ja mina ostsin tundmatut vermutit, sest meile vermutid maitsevad. Eile, ehk siis reede õhtul mõtlesin esiteks, et maitseks korra, kas on ka hea vermut. Natuke aega edasi hakkas Enn ka maitsma ja siis oli korraga pudel tühi.

Täna tõusin üles kell 11 ja tundsin, et kurat, jube kehv on olla. Nii ma ei teinud pool ülejäänud päeva muud, kui molutasin teleka ees ja tundsin oma masendusest mõnu. Mida iganes ka Enn, kes ei põe millegipärast mingit pohmelli, mul ka teha poleks käskinud.

Kuidas inimesed jõuavad selleni, et nad justkui ei saa endale lubada ühte päeva pohmelli? Et ikka on vaja midagi teha ja lõpuks endal ka juba kergelt süümepiinad, no et väljas ikka päris ei saja ja kuidas ma siis nüüd niimoodi siin lesin jne jne jne?

No igatahes pidasin ma vastu kella neljani ja ei teinud mittemidagi peale põdemise.

Aga muudest asjadest rääkides – selle kohta oleks ka huvitav aru saada, et kuidas nii saab minna.

Ma panin kuskil märtsi algul tomatiseemned maha, eeldades, et tegemist on sordiga “Vilma”. Mis on kena madal sort ja sisuliselt peaks kasvama ka toas, no miks siis mitte märtsi algul seemneid mulda panna? Kena ju mõne kuu pärast paar tomatikest saada. Kui aga tomatid muudkui kasvasid nagu ridvad, hakkas asi imelikuks minema. Ja mis kontrollimisel selgus? Tegemist on hoopis sordiga “Vilja”, mis on teadupärast indeterminantne sort ja päris kindlasti ei ole tema toas kasvatamine mõistlik mõte. Aga see pole veel kõik.

Mõistlik inimene oleks eksitust taibates need sindri taimed lihtsalt ära visanud, aga muidugi mitte mina. Mina ostsin oma taimedele siis nüüd hoopis kasvuhoone. Nii et need saavad ikka põrgulikult kallid tomatid olema, ennast ajab ka naerma.

Nojah, eks uuel kasvuhoonel, mul tegelikult üks vana juba on, mille kiletamisele igal aastal päevake kulub ja ülespanemisele teine päevake veel, on see eelis, et ma saan ta täiesti üksi ja paari tunniga lihtsa vaevaga püsti. Seega saan ma ta igal aastal kenasti sinna tõsta, kuhu tahan. Mis on väga oluline, kui pidada silmas, kui innukalt ma oma lillepeenraid paigast paika ringi ehitan.

Ah ja oeh, ehk tuleb homme vähegi kena film ja ma teen ka midagi tulusamat peale pohmelli põdemise ja üldiste lolluste.

21.04.2013

Küllap on nii, et ega paar päeva peale lume sulamist ei peagi veel eriti õisi olema, kui lumi- ja märtsi kellukesi mitte arvestada. Nii et ainsad täna – kuldkrookused.

007

 

Kuldsed küll, aga tõtt-öelda õige kribud teised… Kohe-kohe peaksid ka puškiiniad lisanduma.
Esimene ring sai täna suuremale peenrale peale, poleks Enn sundinud vahepeal redelit hoidma, kuni tema õunapuu otsas ringi ronis, jõudnuks rohkem ka. Aga pole hullu, kevad ilmselt enam eest ära ei jookse.

07.04.2013

Eile oli see päev, kui ma otsustasin lõpuks pesu välja kuivama vedada. Kuna ma lõhnu ei tunne, siis ei tea ma ka värske pesu lõhnast midagi – seega ei näe ma tavaliselt põhjust talvel põlvini lumme ronida, et pesu nöörile seada. No ja siis umbes kuu aja pärast järgmist korda lumme ronida, et see vahepeal jäätununa rippunud hunnik tuppa vedada.

Tegin kohe pilti ka – kevadevärk ikkagi.

005See tuust üleval nurgas on õunapuu jah. Meil alles teine nädalavahetus õunapuude lõikamist plaanida, nii et teod on alles kaugel.

012Eile sai selgeks, et nii see ongi – nad hakkavad õitsema lume all. Lumel oli mingi tumedam laik, suskasin sõrmega ja seal õhukese jääkooriku all oli lumikellukeste pesa. Selline väike tuba õisi täis. Endale tuppa korjasin siiski juba välja sulanud kohalt. Varasematel aastatel ma ei viitsinud neid üldse tuppa tuua, aga laps kinkis mulle spetsiaalse vaasikese.

014Ja see asi – ehk siis vaip tegelikult – tekitab minus küsimuse: kas kunagi tuleb ka selline aeg, kui ma saan ilma süümepiinadeta teha seda, mis meeldib? Ehk siis käesoleval juhul seda vaipa edasi tikkida. Sest praegu on küll nii, et kui tikin, on alati tunne, et peaks midagi kasulikumat tegema. Näiteks raha eest muid asju tikkima.

Ok, ma siis lähen nüüd kasulikke asju tegema.