Monthly Archives: oktoober 2013

26.10.2013 ehk üldine juhend naiste maha jätmiseks.

Üks ahv jättis mu sõbranna jälle maha. Ma ei hakka siin pikemalt analüüsima, miks – keskealised inimesed, kummalgi eelmisest suhtest jama kaasas, lapsed takkapihta, muidugi ei ole teab mis lihtne elu lõpuni kokku jääda.

Aga vot miks peavad mehed alati lihtsalt ära kaduma, sellest ma küll aru ei saa. Ei vasta telefonile, ei ilmu välja, elektrooniliselt tabatav ei ole.

Seega – kui kellelgi on poeg, palun õpetage teda, kuidas, kurat, käituda, kui üks naine enam pinget ei paku!

See käib järgnevalt:  võtad end kokku ja lähed tema juurde külla. Või vähemasti  kutsud ta välja.

Ja siis selgitad talle umbes nii – sa oled suurepärane inimene (kui naine seda tõesti ei ole, siis tasub meelde tuletada, miks temaga alguses ülepea voodisse karati ja rääkida siis kasvõi kenast tagumikust või kobedast rinnapartiist, no midagigi head maha jäetava naise kohta) ja sa meeldid mulle väga. Aga ma olen nüüdseks aru saanud, et see ei ole armastus. Me mõlemad oleme elus ilmselt enamat väärt, kui kokku jääda ilma seda õigeks pidamata. Nii et ma ei saa sinuga rohkem koos olla, ma raiskaksin sellega sinu aega leida endale inimene, kes sinust tõepoolest hoolib nagu sa seda väärid!

Olles kõik selle ära öelnud on mõistlik juba tõepoolest kiirelt jalga lasta, sest naine võib hakata küll vabadust ihkavat meest ümber veenma, nutma ja igasuguseid muid ebamugavaid asju tegema.

Kui nüüd naine ikkagi vabal valikul kodus paar purki tablette neelab, kangastuvad talle silme ees vähemasti korralikud matused orkestri ja pärgadega, mitte prügimäele rottide närida jäetud laip.

Ja see võib kangastuda küll, sest kui sust elusast peast ei peeta niigi palju lugu, et üks suhe kenasti ära lõpetada vaid sind välditakse nagu katku, siis kes peaks sust peale surmagi hoolima?

Ah, ega see tablettide risk nüüd teab mis suur ei ole, naistel on ju tavaliselt lapsed ja seega ei ole  enda tapmine lihtsalt võimalik.  Igatahes on talle lihtne inimväärikus alles jäetud, ainult suhte lõppemine võib haiget teha.

the_wounded_angel_-_hugo_simberg

24.10.2013

Ikka ja jälle jõuan ma mõnda kohta kohale alles siis, kui ma sealt tagasi olen. Sel korral siis Itaaliasse.

Teisalt sain ma vist täna jälile, miks meil nii palju itaalia toidu fänne on. See on ilmselt nii, et käid ära ja kui siin pimedas ja külmas tagasi oled, tahaks miskit tükki Itaaliast ikkagi siia ka. Ja siis hakkadki igasugu sealseid toite tegema, et natuke  nagu ikka seda tunnet… Minuga läks vähemasti nii.

Meie sügisene Itaalias käik läks kuidagi nii ruttu, et seal olles ei saanud nagu suurt aru midagi. Monaco tundus hoopis kenam. Alles tagasi olles hakkasid muljed kohale jõudma. Siis tuli see toidu asi ka.

Tegelikult me iseenesest teab mida head Itaalias süüa ei saanud midagi. Ega me kallites restodes käinud ka, nagunii võtavad itaallased oma 4 eurot üksi selle eest arvele lisaks, et üldse oma tagumise poole nende tooli peale tohid sokutada, ahvid sellised. Parim, ja ilmselt ka kõige itaaliam toit sai suhu Uscio mägikülas, seal anti meile hommikuks igasugu küpsetisi, sibulaga, päikesetomatite ja mingite asjadega veel.

Enn armus mingil põhjusel ciabattasse. Kuna mina jälle olen väga armas ja armastuväärne naine, teen ma tänaseks igati viisakat ciabattat, tegelikult ka. Mõned korrad harjutamist ja tuleb küll.

Aga mitte ainult!

Täna on meil Ennuga  Itaalia õhtu, sest mida muud sa ikka tuulises Eestimaa pimeduses teed.

See tähendab seda, et meil on veini, Enn tõi viinamarju, sest neid õgisime me Itaalias ikka hullusti. Mina tegin Tuduvaid Ploome ilma ploomideta, kuna mul neid ei olnud lihtsalt. Nii et meil on siis kohalik variant itaallaste magustoidust – ehk Uimased Õunad. Selle tegemine käib niimoodi:

Teed hakatuseks sihukese vedela pärmitaina. Ma tegin umbes, silma järgi, aga tainas võib olla lausa nõnda vedel, et sõtkuda suurt ei kannatagi. Kui tainas on kerkinud, tuleb see valada küpsetusvormi. Peale panna poolikud ploomid (õunaviilud), selg allapoole. Nende peale mõned killud võid, järgmiseks vähemasti pool klaasi suhkrut. Kui on, siis pruuni, kui ei ole, siis valge kärab ka.

Ja vot nüüd kõige peale läheb vahukoore tekk, ehk siis 24 sendimeetrise vormi jaoks vahustasin ma pool pakki koort, millele segasin hulka kõva suraka Amarettot. Siis 200 kraadi juurde ahju ja hoida nii 40 minutit, kuni katte on väheke pruunikas, ehk siis suhkur ja koor on omavahel mingiks karamelliseks olluseks saanud, ploomid (õunad) vahivad teki vahelt lõhki prahvatanud nägudega välja.

Image

Originaalis käib kõige alla kartulitainas, aga ärge seda pange, see on vastik. Vahukoorega tuleks segada grappat, aga mul seda ei ole. Ma kaldun arvama, et igasugune alkohol ajab asja ära, ongi erinevaid maitsevõimalusi. Viskit vast ikka ei paneks, seda on üldse keeruline kuhugi panna, klaasi kaasa arvatud.

Kui teil on vaja eriti peen olla, siis võite ka öelda, et tegite hoopis PRUGNE ADDORMETANTET, tühja sest, et te neist sõnadest väga aru ei saa. Ei maksa samas siiski iial välistada, et mõni kuulja saab, nii et sel juhul muidugi võiks küpsetises ikka mõni ploom ka olla.

Nojah – ja kui te koogi ahjust välja võtate, andke koerale tema osa kätte, söögu “Uimaseid õunu”, mitte teie närve oma lunimisega. Ja asuge mehega küünlavalgel veini limpsima ja reisifotosid vaatama. (Veel parem järgmiseks reisiks plaane tegema.)

19.10.2013

Keskea rõõmud.

Ma ei ole küll kindel, mis vanuses see keskiga just täpselt on, tegelikult võib see mul möödaski olla. Aga mure on ikka.

Enam-vähem igal aastal suudan ma õunu ja kohvi koos manustades oma seedimise kihva keerata. (Välja arvatud see üks aasta, kui ma kohvi ei joonud.) Kui juba seedimine tuksis on, oleks ju arukas kohvi joomine ja õunte järamine järgi jätta. Õunad on tahtejõu küsimus, aga kohvist loobudes kukub minu madal vererõhk täitsa alla, igatahes hakkab peas imelik. Ei valuta, ringi ka ei käi, aga natuke nagu ujub silme ees.

Nii et valik – kas vaevav kõht või ujuv pilt? Tegelikult muidugi kohaneb organism selle kohvi puudumisega ära, aga ülemineku aeg on ikka hull.

Muidu üritan ma siin endale printsessinädalat välja kaubelda. Kui keegi ei tea, mis see on, siis see on nädal, mille jooksul mina ei tee midagi ja Enn teeb minu heaks kõike, kaasa arvatud jalakeste massaaz ja lillede toomine. Enn võtab siin juba kolmas kord mõtlemisaega, otsusele, kas ta peaks oma naisele sellist rõõmu lubama, et ühel nädalal kuust on printsessi nädal printsi nädala asemel, ei ole aga ikka jõudnud.

Ja veel on mul viimasel ajal päris palju tööd, öösel ühest-kahest lõpetamine on päris tavaline juba. Vaevaga, jah vaevaga tuleb rikkus meie majja. Võiks siis prooviks paistmagi hakata see rikkus juba…

Samas käisin täna oma tavalisel kaltsuka tiirul ja leidsin letilt täitsa lahedad kõrvarõngad, no sihukesed ebatavalised natuke. Hinnaks ütles müüja 10 senti, muidugi võtsin kaasa. Kodus puhastasin nad ära ja välja ilmus hõbeda proov! Nii et ma sain 10 sendi eest hõbedast kõrvakad. Esimene mõte oli, et äkki peaks tagasi viima, müüja ju ei teadnud? Siis jälle hakkasin mõtlema, et ka müüja polnud nende omanik, vaid ainult vahendaja, kes ise nende eest ilmselgelt rohkem raha välja ei käinud. Ei viinud tagasi.

Ja siis mul on veel uus lemmikbänd! Nad on lihtsalt nii väärakad, et see on juba lahe!

15.10.2013

Kas teil on elus eesmärgid? No näiteks, mida te teete viie aasta pärast või mida te järgmise viie aasta jooksul olete ära teinud?

Kui ei ole, siis te olete potentsiaalne kurjategija! Sest enamus kuritegusid tehakse selle tõttu, et midagi pole nagu teha ja siis ajaviiteks tehakse kurja.

Minuga nii ei ole,  mul on eesmärgid!

Ja ei pea aastavahetust ootama, et neid kirja panna.

1. Alla võtta 2 kuradi kilo. (Ma ei hakka siin sugulastele meelehärmi tegema ja ütlema, palju tegelt oleks vaja, sest siis läheb kohe mingi kriiskamine lahti. Mis on huvitav – sest mu õde kaalub märksa vähem, kui mul iial alles jääks ja keegi ei kriiksu ta kallal. Kõik mahuks täiesti normkaalu piiresse. Aga ega seda teemat pole mõtet pikemalt jahuda, üle selle Itaalias korjatud 2 kilo ma ikka alla ei võta.)

2. Küüned verel rabada lapse ja tema sõbranna firma loomise ja edasise edukuse nimel. Mis oleks palju, palju kergem, kui laps kuulaks, mida elukogenud inimene talle räägib! Ma arvan, et ma hakkan edaspidi asju ajama teise poole, ehk siis sõbrannaga, kes ilmselt ei julge välja näidata, et jube jamad mõtted on.

3. Enda ettevõttele niipalju hing sisse saada, et praegune tööandja võiks mulle rahus kinga anda. (Sellega on kiire, ma ütlen!)

4. Järgmisel aastal samal ajal olla alustamas või lõpetamas meigi-grimmi koolitust. (Mis muide on väga keeruline, sest kust ma selle raha hambaproteeside, laeehituse materjalide, ringi sõitmise ja veel ühe suure salajase asja ostmise võtan?)

5. Valmis kirjutada üks käsikiri, mis mind surematult kuulsaks teeb. (Sellega ei ole nii kiire, tühja sest kuulsusest.)

Rohkem ei tule meelde, aga kindlasti on veel midagi. Nii kui tuleb, nii kirja panen.

13.10.2013

Enn ütles täna, et talle aitab minu poolsest terrorist. Kui te nüüd arvate, et ma talle pommi alla panin, siis ei. Ma hoopis soovitasin tal – kui ta päeva jooksul umbes kuues kord süüa tahtis – võtta külmkapist sülti ja sinna kõrvale leiba süüa. Nii et ma terroriseerin oma meest toiduga, või siis täpsemalt mitte toitmisega.