Monthly Archives: detsember 2013

28.12.2013

Olgu see siin välja öeldud – ma ei kaalu end enne, kui kümnes veebruar. Enne oleks lihtsalt masohhism ja ka siis on kahtlane. 

Aga muidu käisime me eile traditsiooniliselt Riias, me käime pulmaaastapäeval Ennuga. Hästi ilus oli, ausalt! Natuke jahe, aga tuledes ja mõnus.

ImageImageImageImageImageImageImageImageImageImageImageImageImageImageImage

 

Muidugi tipphetk saabus öösel, kus mul oli lõpuks peale tunde küljelt küljele püherdamist õnnestunud hotellis magama jääda (kes üldse hotellides kergesti magama jääb?) ja Enn mind üles ajas teatega, et kuule, rakette lastakse. Mina ütlesin seepeale, et ei viitsi küll aknale minna – Enn arvas, et ei-ei, ei ole mõtet, need nagunii on kuskil teisel pool maja. Oh ja ah.

Ja mismoodi see abielu ikka 16 aastat juba püsinud on?

4.12.2013 (jõulud…)

Äratus kell 11, mis on veider. Ma isegi katsusin oma kallist abikaasat, ega ta juba jahtunud ei ole, sest elusana koperdab ta hiljemalt kell 9 mööda elamist ringi ega lase inimestel magada. Aga ei olnud, elus oli. Ma ei tea, vahest mõjus nii und soodustavalt šampus Aelita (hind kiiduväärne 2.90 Maximas, vähemasti muskaadiga vairandil pole häda midagi) mida me eile jõime.

No igatahes oli meie plaan koristada ära elamine ja kuusk sisse tuua tõsises ohus, kuna kell 3 päeval pidime me juba ema juures olema. 

Eks nii läkski – kell 13.45 oli meil kuusk toas küll, aga jumala ehtimata ja Enn pesi täie innuga põrnadat.

 – Hakka lõpetama, me jääme jälle hiljaks..

– mis sest on siis, kui jääme? 

– midagi ei ole, aga igal aastal me jääme hiljaks. Ma tahan õigeks ajaks jõuda, pane riidesse..

 – pöh

 – miks me alati hiljaks jääme? Tööle me jää ju hiljaks?

 – hakkame siis tööle ka hiljaks jääma, kui sa tahad…

15 minutit hiljem:

 – kuule vaata kas see särk sobib?

 – sobib küll

 – sa ei vaadanud üldse!

 – kui ma oleks vaadanud, siis ma oleks pidanud ütlema, et särk sobib, aga püksid on nõmedad

 – ei no lahe, miks ma need ostma siis pidin?

 – sellepeärast, et need on normaalsed kampsuniga, aga mitte triiksärgiga. Kampsuniga on popid ja noortepärased, särgiga on lihtsalt imelikud.

Enn läheb pükse vahetama. Seejärel tahan mina teada:

 – kuidas ma välja näen?

 – ma ei tea, ma pean siis prillid otsima…

 – jumala pärast ei, hakkame minema, juhi või ilma prillideta!

Maantee on autosid täis. Enn arvab, et kõik inimesed lähevad vanemate juurde maale pühi pidama. Mina ei usu, maal ei ela nii palju vanemaid.

Pärnus on kauplused peaaegu täitsa tühjad, ma tean, sest me pidime veel apteegist ka läbi minema.

Ja me jäime vaid 10 minutit hiljaks! Mis pole võrreldes tavalisega üldse midagi. Muidugi kuuske me ehtisime õhtul.

 

 

 

10.12.2013

Sellest on nüüd oma 2 kuud, kui ma otsustasin bussides magama õppida. Lugeda ma bussis ei saa, süda läheb pahaks. No eks istu 3 tundi asja eest, teist tagant, kuni buss Tallinna venib!

Õppimine ise käis nii, et ma hoidsin lihtsalt kangekaelselt silmi kinni, kuni uni peale tuli.

Nii. Et mis ma siis nüüd hädaldan? No kes oleks osanud arvata, et ma selles bussis magamise asjas nii põrgulikuks edukaks osutun! Nüüd aitab juba bussijaama jõudmisest, kui mul vasak silm kinni on. Enne istmele vajumist sulgub tahtest sõltumata ka parem. 

Eile käisin kodulinnakesse jõudes kohvikust läbi, et enne oma auto rooli minemist (viimased 5 kilti ma liigun sellega) tass kohvi juua, ilma enam silmad lahti ei tule. See, et ma pole seni veel Tartus ärganud, tuleb ainult taevasest ettehooldusest ja mu enda osavusest unes näha, kus maal ma parajasti olen.

Mina  asiaadiks maskeerituna metroorongiks maskeerunud Pärnu-Karksi-Nuia bussis:

Image

 

Mina mustanahaliseks maskeerituna:

Image

 

08.12.2013

Lihtsalt tõestamaks, et mu elus on ikka muud ka peale vestluste räigest vägivallast ja alkoholilembuse.

Tegelikult olen ma sel aastal otse ootamatult jõulude lainel!

Mul on isegi jõulukaunistused:

Image

Image

Sellised lihtsad küll, aga mis imet seal siis lõpuks ikka vaja on.

Mul on piparkoogid:

Image

Image

Image

Ja ei ole siin kommenteerida midagi, et kaamelid näevad välja nagu ufod. Mina panin soodat tainasse TÄPSELT nii palju, kui retsept ette nägi, ega vastuta kuidagi selle eest, et piparkoogid paiste küpsevad.

Enamus haritud inimesi muidugi teab, et tänapäeval ei ole jõulud niisama, vaid igal aastal on ikka uued trendid, mida kuhu riputada. Kuna ma peamiselt jõlgun vabal ajal venekeelsetes foorumites, siis ilmselt sealt ka arusaam, et selle aasta trend on baleriinid, mida siis vastavalt tuleb kõlkuma seada nii akendele, kuuskedele kui veel mitmetesse kohtadesse. Trendi-teadliku inimesena ma tegin ka ühe, häda on ainult selles, et parema modelli puudumisel pidin ma enda pealt šnitti võtma.

Image

 

024

 

Muidugi eile juhtus üks sõbranna kuskil kohvikus ajakirja lugema ja selgus, et baleriinid on siiski üldse OUT – hoopis linnukesed pidada moes olema. Valged linnukesed. Piller olla ajakirjas öelnud ja kui juba Piller ütles, siis ikka ongi linnukesed.

Noh, mis seal ikka, kes ma siis platseerun linnukeste tootmisele ümber.

07.12.13

Asjad kipuvad jälle käest ära minema.Ehk siis mitte asjad, aga kehakaal. Ja see ei ole üldse sellest, et ma ei suuda toidust loobuda – lõdvalt, terve nädala jooksul ei söönud ma suurt midagi. Aga alkohol!!! Vot, selleta ei tule välja.

Eile oli meil kolleegidega suur jõulupärja tegemise õhtu, mis loomulikult ei käinud päris kainelt. Kui ülejäänud naised läksid meeste juurde koju magama, siis mina, kes ma maainimesena ei saa koju kuidagi, vedasin hoopis lapse kõrtsi. Sest mis on kõige olulisem lapse kasvatamise juures? Ikka kasvatada üles inimene, kes on iga kell valmis sinuga jooma tulema! (Ma ei saa küll aru, kuidas mamma selle asja kasvatuses läbi lasi, sest nii 90 protsendi ulatuses kasvatas minu last üldse minu ema, ehk siis Mamma, tänu millele on mu laps üldiselt siiski korralik inimene.) Nii ta siis jälle läks….oma 3 kilo kenasti jälle otsa lakutud. Oh ja ah. Ma olen ikka nõrk inimene küll. Samas nii mõnus õhtu oli! Igatahes enne jõulu mitte üks piisk. Vähemasti mitte enne 20-ndat, kui esimene pidu on.

Õrna hingega inimestel mitte lugeda.

Ehk – millest räägivad kirutud riigiametnikud kohvipausi ajal.

– Sa tead, mis mu uus hammas maksma läheb? 200 eurot!

– Aga sa võta plaatprotees, ma sain viimati 11 hammast 260 euroga.

-See on see, mis klaasi sisse käib ööseks? Ei, seda ma ei taha. Äkki ma pean veel millalgi prostituudiks hakkama ja siis need võivad suuseksi ajal ära kukkuda.

– Kuule, kui sa prostituudiks hakkad, ei huvita su hambad nagunii kedagi, keel on hoopis olulisem.

– Ei-ei, ma tahan ikka hammastega prostituut olla…

– Ah, ole nüüd, prostituudina pekstakse need hambad sul nagunii varem või hiljem välja, nii et igal juhul rumal kulutus! Vaata  oma palganumbrit ja ära piparda, pane plaatprotees!

 

03.12.13

Mulle kukkus just samovar pähe. Kapi otsast. Samovar on jala peal kõver, pauk oli kõva. Aga mul pole peas isegi muhku mitte. Vot – kivipea!