10.12.2013

Sellest on nüüd oma 2 kuud, kui ma otsustasin bussides magama õppida. Lugeda ma bussis ei saa, süda läheb pahaks. No eks istu 3 tundi asja eest, teist tagant, kuni buss Tallinna venib!

Õppimine ise käis nii, et ma hoidsin lihtsalt kangekaelselt silmi kinni, kuni uni peale tuli.

Nii. Et mis ma siis nüüd hädaldan? No kes oleks osanud arvata, et ma selles bussis magamise asjas nii põrgulikuks edukaks osutun! Nüüd aitab juba bussijaama jõudmisest, kui mul vasak silm kinni on. Enne istmele vajumist sulgub tahtest sõltumata ka parem. 

Eile käisin kodulinnakesse jõudes kohvikust läbi, et enne oma auto rooli minemist (viimased 5 kilti ma liigun sellega) tass kohvi juua, ilma enam silmad lahti ei tule. See, et ma pole seni veel Tartus ärganud, tuleb ainult taevasest ettehooldusest ja mu enda osavusest unes näha, kus maal ma parajasti olen.

Mina  asiaadiks maskeerituna metroorongiks maskeerunud Pärnu-Karksi-Nuia bussis:

Image

 

Mina mustanahaliseks maskeerituna:

Image

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: