15.01.2014

Eile tegime pattu – käisime kirikus. Patt seisnes selles, et me käisime seal puhta töö ajast, meil oli asja Koonga kanti ja Mihkli kirik jäi tee äärde. Kuna meil oli parasjagu juurdepääs ka kiriku võtmele, siis ostsustasime aja maha võtta ja oma autojuhi, nimega Mihkel, Mihkli kirikut vaatama viia.

See oli imeline. Kirik ise on ju lihtne, kui 13 sajandist (arvatavalt) pärit müürid maha arvata, aga kõik sobis kuidagi nii hästi kokku: päikest täis kõlisevkülm karge õhk, vaikus ja pealelõunane aeg… kolleeg tegi paar pilti ka.

484812_696095157079350_1453301218_n 1525580_696095207079345_99885877_n

 

Pildil on vitraazidest tekkinud värvilaigud kiriku seintel. Aga ega need pildid õieti mingit meeleolu edasi ei anna. Edasi vahtisime terve tee linna, kui ilus siiski Eesti vahel paistab – õrn roheline oras läbi õhukese lume kumamas ja imesta mis  kole, poolik vikerkaare jupp taevas!

Elu on ikka nii ilus. Olgu või vahel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: